Helve Huttunen kirjeldab raamatus „Vaimse sõjamehe teekond“ vaimset rännakut sügavatesse teadvuse kihtidesse, kus ta kohtub inimkonda aastatuhandeid vaevanud jõuolendi, Kurjusega.
Mõned mõtted raamatust:
- Kes ütleb, et temas pole kübetki Kurjuse seemet, on juba lasknud ennast temast ära tinistada, illusioonide võrku keerutada. Tihtipeale teevad just taolised isikud kõige suuremat kurja, ise seda nägemata ja endale aru andmata.
- Kui oled teinud kurja, siis hakitakse sind nii kaua, kuni oled muutunud.
- Kui oled jäänud elu ees võlgu, siis enne ei pääse, kui oled oma võla ära maksnud.
- Vaime sõjamees on strateeg, mitte kirvega vehkija.
- August välja jõuda pole nii raske kui väljas püsima jäämine.
- Armastusel on kolm tasandit ehk kolm nägu. Nad on omavahel tihedalt seotud. Madalam tasand on seksuaalsus, teine tasand armumine, kiindumus, eufooriline, ülev tunne. Sellel tasandil võib kogeda isegi kõikehaaravat tingimusteta armastust. Ja kolmas nägu on kaastunne.
- Õnnelik olemiseks on niivõrd vähe vaja. Ei mingeid rikkusi ega uhkeid vidinaid, lihtsalt istuda kellegagi koos ja hingata ühes rütmis.
- Igal asjal tuleb leida ka hea külg. Teadmised tulevadki läbi suure valu. Ja isegi siis, kui meile tundub, et mingit väljapääsu pole, et on ainult üks tee, võib pimeduses peidus olla veel teinegi valik.
- Iga periood meie elus, iga kohtumine, iga üksik seik võib olla määravaks muutujaks, mis vormib meist midagi. Oleme materjal Elu enda käes. Aga meis on sügaval, väga sügaval ka midagi sellist, mida ei saa murda, muundada ega lõhkuda mitte ükski faktor ega jõud. See on meie loomus. Loomus on meie tõeline sisu. Meie hinge süda. Meie loomus ootab oma aega, et end avada ja lüüa särama nagu tuhat kalliskivi.
