Teeotsal astun bussist maha
pisike pamp
ees ootamas koertekamp
lammas Vasja, kes räägib
inimkeeli
kujutlustes kallis karu
ettekujutlusvõime hirmus maru
maasikad ja ristikhein

Valguse valguses pimedas toas
üksi ja hirmul
on laps
hingepiin valus
valguse ootuses
vaatab lootuses
ehk ...
tuleb keegi

Armastuse meeletuses
lendame me sekundiga kuule
Armastuse nukruses
avastame enda jaoks me luule
Armastuse soojuses
lendavad kõik linnud meie koduõe puule
Armastus toob säravaima
naeratuse suule

Sa mine sinna
kuhu Sinu tee Sind viib
Sa ära pelga radu
mida käima oled loodud

Su tee on õige
ära pelga kukkumist ja kive teel
Su selg on sirge
kui Su rajal tõde teepeal on

Kui pead sa liiva alla peita soovid
Ja eluvankri ette hüpata sa proovid
Siis mõtle sellele, kes elus head sul teinud
Ja unusta, kes elu põrguks tein’d
Sa mine ikka sinna, kus ees sul sõber truu
ja hoia usku südames
su elu korda saab ja kõik muu
ei ole vaja põlata

Peab olema vist päris rumal
et mitte mõista ligemest
kuis tunned sa end justkui jumal
et propageerid vihkamist
ei meeldi sulle nahavärv
ei meeldi religioon
ei suhtesoov
mis teeb sind hinges mõistmatuks

Kui elus vahel viltu veab
siis uue ukse avama sa peab
ei ole mõtet peita end
ning karta uusi teid
sul ees kõik uksed valla löövad
kui südames on vaprus suur
ei loe su minevik, loeb hinge puhastus
loeb see, mis südames on sügaval

Kõik, mis südant sul nüüd hirmutab
sel astu vastu siis kui vaja
ei ole maailm miski muu
kui koht, kus endale saad jääda truuks
kui jäägitult endalejääd truuks
siis elu lõpul naeratad
ei hirmuta sind lahkuv meel
ei kohuta sind surmakeel

Jõuluõhtu eel meid kõiki lumi rõõmustab
hing vajab jõulupüha puhtust
ja südamesse hingesoojust
meil kõigil õigus oodata on uut
ja võimalust, et vanast paremaks me saame
kui seljataha vaadates näed musta muru maha jäämas
tead isegi, et süü vaid sinu enda hingel on
üks pool meis kõigis käratab, süüdi tema või hoopis keegi muu

Uus ja hullem tuleb peale tühja lootust
kui lootus lootusetuks nõiaringis saab
kui ootus soovist suurem on
ei muutu miski päriselt
see uus, mis esialgu särab, sillerdab ja soojust loob
see sama määrib sinu hinge, raskust südamesse koob
ei ole mõtet valelootust hellitada südames
sa kuula oma sisehäält, mis ütleb, mis on õige, mis on hea