Ei tea, mil saabub südamesse rahu
Sa püüad anda ennast parimat ja palju veel
Sa tead, et uskuda sa soovid veel
et keegi tuleks, tõstaks õhku sind
Ta tuleb, peagi kohal on
siis pettud taas, sest see, mis loodad
lootuseks vaid jääb
Sul südames on sügaval see suurim lootus siiski

Sa ise arvad tundvat end
kui miski sinu see on raske veel
ei tea, mis paitab sinu meelt
ei ole vaja sulle enam teda nüüd
nii vaidled oma südames
et iseennast vajad vaid
ei miskit muud, mis täidaks sind
see pettus on, ei suuda näha muud

Miks meile enam elu vaja
kui teame täna kõike me
ei ole vaja enam õppida
meil pole vaja enam uuesti kukkuda
sest teame, kuidas tõusta taas
me oleme kui niidinukud marjonetid lavastaja käes
ei juhi ise enda elu
ega juhi ennastki

Vahel elus ette tuleb raskeid hetki
vahel kanname kaasas kõiki neid kivikotte
vahel miski meid kõiki rõhub
ning hinge justkui sees meil lõhub

See kõik on miski, mis oli vaid eile
täna muuta sa kõike saad
ära kanna sa eilseid kive
mine edasi puhtalt lehelt

Valgus väärikuse taga peitub
väärikus on vägevate võim
võim, see pole muud
kui taevalik ja teadlik tarkus
see päikse kombel valitseb
ja päästab pisikese hinge nüüd

Kas kurjad mälestused on mäletamist väärt
ma kuulsin kord sind peksmas koledasti keelt
sa ütlesid, et tema midagi ei vääri
ei ole miskit ega midagi ta väärt
kuis saad sa nõnda väita, kuis sai su suhu nõiakeel
mis teeb sind nõnda kurjaks, kadedaks
kust tuli sinu sisse kuri viha see
mis katab headuse su südames

Suured sõnad need teevad kahju
kui sõnade taga tegu ei peitu
tegu see tulgu, kui mõte on õige
halb saab heaks, kui vale saab õigeks
muuta saab ennast vaid
miski muu meid ei muuda
selge on see ka
astud saatuse teel sa

Kui maailm kokku variseb
saab kuristikust taevakaar
ei tea, mis ootab ees seal pimedas
kui minevik sind ikka saadab
sind musta hõlma rüpest rebida ei saa
ei ole mõõdet vaja mõõta mõttetul
see viiv, mis antud elada
see tuleks panna särama

Las särab sillerdav päikesepaiste
neil vetel, mis soojad ja selged
las rõkkab rõõmust ka võõra süda
las kahjust saab kallistus
heldus on hea
säravad silmad on teejuhid head
hingeviis maagiaks, muusikaks saab
süda on siiras ja naeratus suul

Ootusärevalt on kevad põue pugenud
Sa tead, ta ootab sind
saad tema kaasaks sa
sa tead, mis toob teil tulevik
sul kindel tema kõrval on
sa loodad ainult head
te silmis sära teineteise jaoks
see ärevus las kestab kaua