Mees või naine
mina või sina
südames viha
kontrollitud iha
Ema hellust ei olnud
isa kodus tal polnud
südamepõhjani solvund
neab sõbra ka orvuks
Ta sõnades nuga
vana lihtsalt on mugav
räpane tuba
armuvalu nii sügav
Pulma sinule keelab
mürki enne ta neelab
pildil naeratab meelalt
lehes kirjutab veenvalt
Ei mõista, mis arm
Jumala rollis on karm
tema sõna on julm
ja süda on külm
Ilus või kole
pead olema sale
hing tema jaoks male
südamesopis on kõle
Õige või vale
ühist eetikat pole
igal oma tõde
arm moraaliks – meil ole
