Kui soovid elu ja tõeliste eluväärtuste üle veidi järele mõelda, siis osta raamat kindlasti. Inimene, kes on käinud ära surmasuus, võitnud vähi – see inimene oskab sulle ehk kõige paremini rääkida – mis on ELU ja mis on päriselt tähtis. Kutsusin Raini ka Kesk-Eesti Tre Raadio saatesse “Head uudised”. Alustasin saadet sõnadega: “Mul on hea meel, et sa ELUS oled!” Ja mul ongi südamest hea meel, et Rain on lihtsalt elus ja oma kogemust jagab … sõltumata sellest, et ma ei tunne tema hinge ja ei tea kõiki tema inimeseks olemise väärtusi, on mul sisetunne, et tean temast siiski palju või on õigem öelda – tunnen lihtsalt, et tegemist on minu jaoks kangelasega. Ja muidugi eriti ägedaks teeb asja see, et ta on tõeline raamatukangelane: olnud üle 600 raamatu väljaandmise juures, olnud ise raamatu peategelane, neid koostanud ja ohhh kui palju lugenud …
𝐑𝐚𝐚𝐝𝐢𝐨𝐬𝐚𝐚𝐝𝐞𝐭 𝐤𝐮𝐮𝐥𝐞𝐛 SIIT!
Südamepõhjani liigutasid mind raamatust need kohad … kuigi kogu raamat on hinge liigutav!
- Ema tegi mulle pai. Küll see oli mõnus tunne! Isa suurt midagi ei rääkinud – oli näha, et tal oli raske seda teha ja pisarad olid kurgus. Kord tuli ta jälle, ei öelnud midagi, aga võttis mu käe ja hoidis seda pikalt. Tundsin, kuidas minusse hakkas energia voolama. Ma päriselt ka füüsiliselt tundsin, kuidas isa kätt mööda voolas minusse soe jõud. Iga ei tahtnud kasvajast rääkida, ainult üks kord, hiljem, kui ma olin juba terveks saanud, ütles ta mingi vestluse ajal: “Seal haiglas ma võtsin su käest kinni ja mõtlesin, et ma annan kogu oma energia ja elujõu sulle. Elu, võta mind ja anna kõik minu jõud pojale. Nii ma mõtlesin.” Just seda ma olingi tol hetkel tundnud.
- Müts oli mul peas ka sel põhjusel, et mul ei olnud enam juukseid. Ma teadsin, et ühel päeval need välja langevad, aga kui see fakt kätte jõudis, mõjus see psühholoogiliselt ikkagi katastroofiliselt. Juuksed muutusid järjest hõredamaks, nii et Ardo (vend) soovitas lõpuks mul end kiilaks ajada. Ma ei tahtnud seda teha, mille peale ta lasi oma juuksed hästi lühikeseks lõigata, et minuga solidaarne olla. Ajasin siis ise ka järelejäänud karvad kolme millimeetri peale.
Mõned mõtted raamatust:
- Haigel peab olema keegi, kellele oma hirmudest ja tunnetest rääkida, ja kui vaja, siis kasvõi tundide kaupa. Nii saavad asjad ka haige enda peas selgemaks. Jagamisest ja koos olemisest tekib võimas positiivne energia ja nii on haigusele palju kergem vastu astuda. Üksi nurgas istudes on palju raskem positiivsele lainele jääda. Inimesed on muidugi erinevad ja võib-olla on kusagil keegi, kes end üksi terveks mõtleb, aga mina arvan, et koos on kergem.
- Enda harimisel soovitan eemale hoida igasugusestest dr Google’i foorumitest, kus meditsiinihariduseta tarkpead üksteisele diagnoose panevad. See pole mitte üksnes kasutu, vaid teinekord lausa ohtlik informatsioon.
- Inglid ei ole minu jaoks tiibadega ebamaised olendid, kes inimeste õlgadel istuvad. Pigem usun ma, et me inimestena olemegi üksteisele deemonid või inglid.
- Kui sa oled kõige-kõige põhjad, kaovad paljud sõbrad ära, aga head jäävad.
- Oma mures ei tohiks üksi jääda.
- Me ei hinda oma lähedasi mõnikord piisavalt, sest nad on ju kogu aeg olemas. Sellest, kui olulised nad on, saame tihtipeale aru alles rasketes olukordades. Vanemad on ülimalt tähtsad, ema pail ja isa käepigistusel on ülivõimas energia.
- Mõnusaks eluks piisab üsna vähesest – toidust, katusets pea kohal ja lähedastest inimestest.
- Ei maksa unustada, et sõnal on jõud, millega luuakse reaalsust.
- Kunagi ei maksa loobuda uskumast, sest midagi ei ole jääv. Kõik läheb mööda, nii hea kui ka halb. Viimane tuleb lihtsalt üle elada. Minut minuti haaval.
- See, mida enamik inimesi tajub tavalise olemisena, on ÕNDSUS, ja me peaksime seda ka nii kogema. Iga hetk, iga päev. See aeg, kui me OLEME, on maailma parim aeg, see ongi õnn, ükskõik, mis jama meil kaelas on. Kui tervis on käes, siis see ongi paradiis! Kahjuks ei saa me sellest tihtipeale enne aru, kui oleme kogenud raske haiguse õudu.
- Avastame oma kõige raskemate kogemuste kaudu iseennast. Mida raskem on kogemus ja läbielatu, seda võimsam on arusaamine oma võimete tegelikust ulatusest.
- Vaimu on sama raske vormis hoida nagu kehagi. Kui tahad head füüsilist vormi, siis söö õigesti ja tee trenni. Kui tahad, et su meel on heas vormis, pead end pidevalt kontrollima ja mõtted õigele rajale juhtima.
- Haigus õpetas mulle palju. Sain aimu oma piiridest, õigemini piiritusest. Sain teada, milleks ma võimeline olen. Sain aru tõelistest probleemidest ja tõelistest asjadest. Sellele järgnes julgus langetada otsuseid ja teha võimsaid asju, julgus vastu astuda asjadele, millele ma varem poleks suutnud otsa vaadatagi.
- Pääsemise lugusid, mis inimestele lootust annaksid, võiks hoopis rohkem olla.
- Iga päev on uus elu ja uus algus, iga päikesetõus on kingitus ja iga sõõm värsket õhku on väärt rohkem, kui kogu maailma varandus.