Hüvasti, Ants!
Ants, aitäh, et elasid
elasid elulist elu
muutsid paljude olu
olid mees, kes nägi hetki kenasid
Kirjutasin juba lapsena luuletusi paremast elust. Unistasin maailmast, mida valitsevad üllad inimesed. Kord naeris minu pereliige mu luuletuse üle ja jätsin luuletamise pikaks ajaks sinnapaika… Nii alustasin unistustest, paremast elust ja taevalikust armastusest uuesti luuletuste kirjutamist üsna hilises eas – esialgu endale, siis sõpradele. Ja mine tea, ehk kingivad mu luuletused lootust, rõõmu, rahu või lihtsalt mõtteainet ka Sulle!
Meedias avaldatud:
– 7 Monique’i luuletust sõja ja rahu teemal: aitäh, et oled maailmale rahu tooja, mitte sõja looja – Postimees
– Kolm Monique’i luuletust elamise ilu teemal: ilus on olla elus – Postimees
Ants, aitäh, et elasid
elasid elulist elu
muutsid paljude olu
olid mees, kes nägi hetki kenasid
Siis kui ma olin väike ja palusin Jumalat
uskusin, et inglid on olemas
siis kui ma olin väike ja palusin Ema
uskusin, et tingimusteta armastust on päriselt olemas
Pille on vaba hing
pahale poisile paras pind
ta hingab metsa rütme
ja vabastab armu ikkest
Teeotsal astun bussist maha
pisike pamp
ees ootamas koertekamp
lammas Vasja, kes räägib
Armastuse meeletuses
lendame me sekundiga kuule
Armastuse nukruses
avastame enda jaoks me luule
Sa mine sinna
kuhu Sinu tee Sind viib
Sa ära pelga radu
mida käima oled loodud
Kui pead sa liiva alla peita soovid
Ja eluvankri ette hüpata sa proovid
Siis mõtle sellele, kes elus head sul teinud
Ja unusta, kes elu põrguks tein’d
Peab olema vist päris rumal
et mitte mõista ligemest
kuis tunned sa end justkui jumal
et propageerid vihkamist
Kui elus vahel viltu veab
siis uue ukse avama sa peab
ei ole mõtet peita end
ning karta uusi teid
Hindan ausaid, töökaid ja usaldusväärseid ning heade eesmärkidega inimesi. Teen iga päev midagi, et saada paremaks inimeseks, teen seda teadlikult.