Monika Kuzmina

Hüvasti, Ants!

Ants, aitäh, et elasid
elasid elulist elu
muutsid paljude olu
olid mees, kes nägi hetki kenasid

Ants, aitäh, et ristusid me teed
sinu lugu kõlab kaua veel
selles ilusas raadiomajas
minu süda sinu süda vajas

Ants, ütlen uhkusega hinge seest
maailm vajas sinusugust meest
nutsin elutundest, tellisid laulu emast
sõnad lõppesid, sest mõtlesin ka temast

Ants, näitasid valu ja vapruse teed
meenub su kelmikas naeratus veel
seisid korduvalt haigustest üle
sest elumissioon oli nõnda ülev

Ants, sinust maha jääb headuse rada
auga usun, et mahajäänud austavad seda
andsid elule püha mõtte
soovin – inimkond palun seda kuulda võtke

Ants, ütlen hüvasti armas hing
sulle väikseks jäi selle elu king
tean, et lahkusid naeratus suul
kohtume kunagi seal teiselpool kuud

Monika Kuzmina

Tere, olen Monika!

Hindan ausaid, töökaid ja usaldusväärseid ning heade eesmärkidega inimesi. Teen iga päev midagi, et saada paremaks inimeseks, teen seda teadlikult.