Ühele mehele, kes ajas mind nutma
Keegi ei öelnud
ma armastan sind
keegi ei küsinud
kuidas sul läheb
Kirjutasin juba lapsena luuletusi paremast elust. Unistasin maailmast, mida valitsevad üllad inimesed. Kord naeris minu pereliige mu luuletuse üle ja jätsin luuletamise pikaks ajaks sinnapaika… Nii alustasin unistustest, paremast elust ja taevalikust armastusest uuesti luuletuste kirjutamist üsna hilises eas – esialgu endale, siis sõpradele. Ja mine tea, ehk kingivad mu luuletused lootust, rõõmu, rahu või lihtsalt mõtteainet ka Sulle!
Meedias avaldatud:
– 7 Monique’i luuletust sõja ja rahu teemal: aitäh, et oled maailmale rahu tooja, mitte sõja looja – Postimees
– Kolm Monique’i luuletust elamise ilu teemal: ilus on olla elus – Postimees
Keegi ei öelnud
ma armastan sind
keegi ei küsinud
kuidas sul läheb
Kui sul on sõbraks üks intrigaan
ta salaja sepitseb sõda
ta naudib su valu ja kannatust
ta peidab end kardina taha
Sel aasal, kus hüpleme koos
seal põllul, kus kratte ei ole
seal kaugel, kus vikerkaar algab
ja õnn ei lõppegi ära
Kui ingel sul koputab
uksele vaikselt
tasa sosistab sõnu
mida kuulma sa peaks
Elu on elamist väärt
kui teha saab südamest head
kui muuta saab kodumaad kauniks
ja hinnata neid, keda hindama peaks
Päike varjub kuu taha vargsi
kaugelt kostab helisev muusika
kurdi kõrvad heli ei mõista
trellid hinges ei luba ligi
Kui püüda vaid kauget ja kallist
käia seal, kus teemandid talla all
kus rüü läigib rohkem kui kullakang
kus sõna on suurem kui soov
Mis võimsam saab olla kui tegu
see tegu, mis tehtud siiralt
kui süda on kohal ja armastab
ja hing laulab südamest soojust
Ära piina hinge, mis vabalt lendab
Ära kinni hoia, kui sulle ei kuulu
Ära kustuta elu, kui aeg vajab austust
Ära mängi neid mänge, see hävitab vaid
Sõprus on suurem kui sulav jää
ta pilgus on sära, kui sind ta näeb
su sõber on hea, su muresid teab
sind südames alati kalliks ta peab
Hindan ausaid, töökaid ja usaldusväärseid ning heade eesmärkidega inimesi. Teen iga päev midagi, et saada paremaks inimeseks, teen seda teadlikult.