Ei muutu miski enne sinu elus
Kui istud kastis kinni sa
ja vaatad taevast alla maad
kõik maal nii väike tundub sul
ka kardinate taga ainult muld
Luuletused
Kirjutasin juba lapsena luuletusi paremast elust. Unistasin maailmast, mida valitsevad üllad inimesed. Kord naeris minu pereliige mu luuletuse üle ja jätsin luuletamise pikaks ajaks sinnapaika… Nii alustasin unistustest, paremast elust ja taevalikust armastusest uuesti luuletuste kirjutamist üsna hilises eas – esialgu endale, siis sõpradele. Ja mine tea, ehk kingivad mu luuletused lootust, rõõmu, rahu või lihtsalt mõtteainet ka Sulle!
Meedias avaldatud:
– 7 Monique’i luuletust sõja ja rahu teemal: aitäh, et oled maailmale rahu tooja, mitte sõja looja – Postimees
– Kolm Monique’i luuletust elamise ilu teemal: ilus on olla elus – Postimees
Ja inglid ei olnudki kadunud
Sulen silmad, näen liblikaid lendamas
jooksen põllul, mis lilli on täis
eemalt vaatab mind silmapaar hea
mind kalliks ta endale peab
Murra müütidest läbi
murra müütidest läbi
heida takistus teelt
usu südamesopis
on õige su tee
Ühele mehele, kes ajas mind nutma
Keegi ei öelnud
ma armastan sind
keegi ei küsinud
kuidas sul läheb
Kui sul on sõbraks üks intrigaan
Kui sul on sõbraks üks intrigaan
ta salaja sepitseb sõda
ta naudib su valu ja kannatust
ta peidab end kardina taha
Seal kaugel, kus vikerkaar algab
Sel aasal, kus hüpleme koos
seal põllul, kus kratte ei ole
seal kaugel, kus vikerkaar algab
ja õnn ei lõppegi ära
Kui ingel sul koputab uksele vaikselt
Kui ingel sul koputab
uksele vaikselt
tasa sosistab sõnu
mida kuulma sa peaks
Elu on elamist väärt
Elu on elamist väärt
kui teha saab südamest head
kui muuta saab kodumaad kauniks
ja hinnata neid, keda hindama peaks
Las teos jutustab usust ja unelmast
Päike varjub kuu taha vargsi
kaugelt kostab helisev muusika
kurdi kõrvad heli ei mõista
trellid hinges ei luba ligi
Monika Kuzmina
Tere, olen Monika!
Hindan ausaid, töökaid ja usaldusväärseid ning heade eesmärkidega inimesi. Teen iga päev midagi, et saada paremaks inimeseks, teen seda teadlikult.
