Monika Kuzmina

Ja inglid ei olnudki kadunud

Sulen silmad, näen liblikaid lendamas
jooksen põllul, mis lilli on täis
eemalt vaatab mind silmapaar hea
mind kalliks ta endale peab

Sulen silmad, näen taevaseid sõpru ma
astun teele, peos saatmas mind ristikhein
minu ingel jääb seekord must maha
sellel teel üksi võidelda tahan

Sulen silmad, näen kappamas hobuseid
hüüan järgi, sest kiirustan minagi
olen teel, mis on pikk ja nii kõle
kuid läbi see käia mul tuleb

Sulen silmad, näen armsamat eemal ma
olen põllul, jään sinna ma lamama
kogu kiirus on kuskile hajunud
ja inglid ei olnudki kadunud

Monika Kuzmina

Tere, olen Monika!

Hindan ausaid, töökaid ja usaldusväärseid ning heade eesmärkidega inimesi. Teen iga päev midagi, et saada paremaks inimeseks, teen seda teadlikult.