Ei ole mõõdet vaja mõõta mõttetul
Kui maailm kokku variseb
saab kuristikust taevakaar
ei tea, mis ootab ees seal pimedas
kui minevik sind ikka saadab
Kirjutasin juba lapsena luuletusi paremast elust. Unistasin maailmast, mida valitsevad üllad inimesed. Kord naeris minu pereliige mu luuletuse üle ja jätsin luuletamise pikaks ajaks sinnapaika… Nii alustasin unistustest, paremast elust ja taevalikust armastusest uuesti luuletuste kirjutamist üsna hilises eas – esialgu endale, siis sõpradele. Ja mine tea, ehk kingivad mu luuletused lootust, rõõmu, rahu või lihtsalt mõtteainet ka Sulle!
Meedias avaldatud:
– 7 Monique’i luuletust sõja ja rahu teemal: aitäh, et oled maailmale rahu tooja, mitte sõja looja – Postimees
– Kolm Monique’i luuletust elamise ilu teemal: ilus on olla elus – Postimees
Kui maailm kokku variseb
saab kuristikust taevakaar
ei tea, mis ootab ees seal pimedas
kui minevik sind ikka saadab
Las särab sillerdav päikesepaiste
neil vetel, mis soojad ja selged
las rõkkab rõõmust ka võõra süda
las kahjust saab kallistus
Ootusärevalt on kevad põue pugenud
Sa tead, ta ootab sind
saad tema kaasaks sa
sa tead, mis toob teil tulevik
Mu Eestimaa, mu kuld ja kodu
mu kallis püha kodupaik
sind kalliks pean, mu kodumaa
mu südames on kodul kindel paik
Emakene, pühakene
olgu pühitsetud sinu päev
emakene, pühakene
oled kalleim ilma pääl
Mind üldse ei huvita
mida teised arvavad
Mul täiesti pohhui
mis toimub su peas
Kui istud kastis kinni sa
ja vaatad taevast alla maad
kõik maal nii väike tundub sul
ka kardinate taga ainult muld
Sulen silmad, näen liblikaid lendamas
jooksen põllul, mis lilli on täis
eemalt vaatab mind silmapaar hea
mind kalliks ta endale peab
murra müütidest läbi
heida takistus teelt
usu südamesopis
on õige su tee
Hindan ausaid, töökaid ja usaldusväärseid ning heade eesmärkidega inimesi. Teen iga päev midagi, et saada paremaks inimeseks, teen seda teadlikult.