Valgus väärikuse taga peitub
väärikus on vägevate võim
võim, see pole muud
kui taevalik ja teadlik tarkus
see päikse kombel valitseb
ja päästab pisikese hinge nüüd
Kui väärikate valgus sulle
silmipimestavalt otsa vaatab
ei vaja väekaid sõnu
ega pisaraid, mis ootel haletsuserüüs
su südamesse saabub rahu siis
kui vastutus on valge mehe rüül
ei hinga rahu käsul, kisades või kurtes meelt
on rahu südames vaid õigel teel
See silmapiiril paistev maa ja taeva piir
jääks kestma hetk vaid veel üks viiv
kõik teod, mis tehtud, tegemata on
sul kohtumõistjaks ainsaks
su enda süda, keel ja meel
su enda valgus väärikuse välja toob
lööb särama see pime tee
kui taas sa esimese sammu teed
sel vägevate väärikuse teel
