Taevas või taevalik maa
uhkust ja ülbust on ka
vahel alandlik meel
vahel saatana keel
elu teed sulle loob
peidus näljane loom
valib vaatamist ka
surub alla su ta
ütled ei
kuuleb jaa
palud hästi sa
ei kuula sind ta
oled hea
sõna kuulama pead
valid ennast
ilma jääd vennast
oled põlvili maas
karjud hingetuks taas
see süda ei ava
tal pole see tavaks
lase lahti end
ta pole su vend
Taevas või taevalik maa
armu ja usku on ka
vahel armunu meel
vahel kirglik keel
sinu teele loob tiivad
mis taevasse viivad
valib hingega ta
tõstab kõrgele ka
ütled ja
kuuleb ja
palud südamest sa
teab sõnumit ta
oled hea
ta kaotab su vead
ta süda on hea
sa lihtsalt seda tead
oled põlvili maas
avab uksed sul taas
see süda on sinu
justkui täiesti minu
lasedki lahti end
nii algabki lend
