See maailm, kus kõndis hea laps
maailm, kus head tegi paps
maailm, kus armastas ema
kus kallis oli igaüks temal
Seal maailmas hoidsid mul käest
seal kallistasid mind kõigest väest
seal ütlesid – armastad mind
ja mina armastan tõeliselt sind
Me maailma vallutas kurjus
me armastuse lõhkas see lurjus
me üksi jäime kartuse hirmus
me unistus hetkega nurjus
Jäin üksi ja nutsin, mis saab
valust lebasin üksinda maas
kas paraneb kunagi haav
kas näen sind iial taas
Ma palusin pisarais sind
ära iial jäta palun mind
mul vaja pole midagi muud
kui häid sõnu sinu ausalt suult
Must möödusid võõrad rüüd
hingetult anusin – aidake nüüd
ükskõiksus oli vallutan’d maa
jäin üksi ma lebama maas
Siis tuli see väikene laps
keda hästi oli kasvatan’d paps
kelle ema oli öelnud mis hea
laps teadis, mis tegema peab
See laps tegi hellalt mul pai
hingevalust ta hetkega aru sai
mu käest võttis kinni ta käsi
ja sosistas – ära uskumast iial väsi
Tõusin püsti ja märkasin puud
tundsin õrna ja sooja tuult
taevas kingi mulle palun uus suund
nägin esimest naerul suud
Nii muutus me maailm ja mina
kus laps ütles mulle hea sõna
sai sooja mu murdunud süda
sain teada, kõik muutub, kui temast saab sina
